Устав
Mittetulundusühingu Avatud Vabariik põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 10. detsembril 2001 ning seda on muudetud üldkoosoleku otsustega 17. augustil 2003 ja 7. veebruaril 2007.
I. Peatükk.
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Nimetus
Mittetulundusühingu ametlik nimetus on: Mittetulundusühing Avatud Vabariik (edaspidi «ühing»).
Paragrahv 2. Asukoht
Ühingu asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.
Paragrahv 3. Eesmärgid
(1) Ühingu eesmärgiks on:
1) noorte huvide, vajaduste ja arvamuste esitamine avalikkuses ja asutustega suheldes;
2) noortepoliitika ja hariduspoliitika arendamisele kaasaaitamine;
3) hariduskvaliteedi ja õpikeskkonna parandamine ning õpimotivatsiooni tõstmine;
4) noorte arendavaks tegevuseks tingimuste loomine;
5) noorte teavitamine hariduselust Eestis ja maailmas.
(2) Ühing on poliitiliselt ja religioonilt sõltumatu organisatsioon.
(3) Ühingu tegevuse õigus- ja sisualus on Eesti Vabariigi Põhiseadus, Mittetulundusühingute seadus ja Noorsootöö seadus.
Paragrahv 4. Ühingu tegevuse põhimõtted
(1) Ühing teeb koostööd Eesti Vabariigi ja teiste riikide samalaadsete ühendustega.
(2) Ühing võib anda välja ja trükis avaldada tegevust kajastavaid sõnumeid, reklaamvoldikuid ja muid trükiseid.
(3) Ühing võib korraldada üritusi, mis ei ole vastuolus põhikirja ning Eesti Vabariigi seadustega.
(4) Ühingul on õigus korraldada õppusi, infopäevi, näituseid, väljapanekuid, esitlusi jne.
(5) Ühingul on õigus sõlmida Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste- ja üksikisikutega põhitegevusega seonduvaid lepinguid ja sooritada vajalikke tehinguid.
(6) Ühingul on õigus moodustada põhikirja eesmärkide saavutamiseks alaliite, regionaalseid liite, majandusüksusi, filiaale, esindusi ja fonde.
(7) Ühingul on õigus astuda teiste ühingute või liitude liikmeks, kui vastava otsuse võttab vastu juhatus.
Paragrahv 5. Majandusaasta ja tegevuse tähtaeg
(1) Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
(2) Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
II. Peatükk
ÜHINGU LIIKMED
Paragrahv 6. Liikmeks vastuvõtmise kord
(1) Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes vastab ühingu põhikirja nõuetele.
(2) Iga taotleja esitab ühingu juhatusele (juhatuse poolt kinnitatud vormis) kirjaliku avalduse, milles kohustub täitma Ühingu põhikirja.
(3) Ühingusse vastuvõtmise või väljaarvamise küsimused otsustab Ühingu juhatus oma istungil.
(4) Juhatus peab oma liikmete kohta arvestust.
Paragrahv 7. Ühingu liikmete õigused ja kohustused
(1) Ühingu liikmetel on õigus:
1) osaleda ettenähtud korras ühingu tegevuses;
2) saada ettenähtud korras ühingult toetust ning abi;
3) osaleda ettenähtud korras ühingu korraldatud üritustel ja läbiviidavates projektides;
4) olla valitud ühingu juhtorganitesse;
5) olla informeeritud ühingu juhtorganite tegevusest;
6) esitada ühingu juhatusele proteste juhtorganite tegevuse kohta;
7) avaldada ühingu juhtorganitele umbusaldust;
8) juhatuse volitusel esindada ühingut üritustel;
9) teha ettepanekuid ühingu tegevuse arendamiseks ja tõhustamiseks;
10) kasutada ettenähtud korras ühingu vara ja sümboolikat;
11) peatada oma liikmeksolek ühingus põhikirjas ettenähtud korras.
(2) Ühingu liige on kohustatud:
1) järgima ühingu põhikirja ja juhatuse määrusi ning otsuseid;
2) täitma endale võetud ühinguga seotud kohustusi;
3) otstarbekalt kasutama ja hoidma ühingu vara;
4) vajadusel esindama ühingut ning esindajategevusest üld- või juhatuse koosolekul aru andma;
5) informeerima juhatust vähemalt 14 päeva eelnevalt oma liikmestaatuse peatamisest.
Paragrahv 8. Ühingu liikme väljaastumine ja väljaarvamine
(1) Ühingu liikme staatuse ennetähtaegse peatamise kohta teeb otsuse juhatus.
(2) Liige tagandatakse juhul kui:
1) juhatus rahuldab liikme vastu esitatud umbusaldusavalduse;
2) juhatus rahuldab liikme avalduse tema liikmestaatuse lõpetamise kohta.
(3) Liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul.
III. Peatükk
ÜLDKOOSOLEK JA VOLIKOGU
Paragrahv 9. Üldkoosoleku pädevus
(1) Ühingu kõrgem organ on ühingu üldkoosolek.
(2) Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) eesmärgi muutmine;
3) ühingu arengukava kinnitamine;
4) juhatuse liikmete määramine;
5) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine;
6) ühingu tegevuse lõpetamine.
(3) Üldkoosoleku otsused on ülimuslikud juhatuse otsuste suhtes.
Paragrahv 10. Üldkoosoleku kokkukutsumine
(1) Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.
(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma:
1) majandusaasta aruande kinnitamiseks,
2) juhatuse koosseisu määramiseks,
3) kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või üks juhatuse liige,
4) muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
(3) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.
Paragrahv 11. Üldkoosoleku läbiviimine ja otsuste vastuvõtmine
(1) Üldkoosolek on otsusvõimeline, kui kohal on üle poole ühingu liikmetest või nende esindajatest. Juhul, kui üldkoosolekul ei osale nõutav arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalevate liikmete arvust.
(2) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.
(3) Ühingu põhikirja muutmisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest.
(4) Põhikirjas ettenähtud ühingu eesmärgi muutmiseks on vaja vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
Paragrahv 12. Volikogu
(1) Üldkoosoleku ülesandeid täidab ühingu liikmete seast valitud volikogu.
(2) Volikogu liikmed on:
1) juhatuse poolt moodustatud allüksuste esindajad vastavalt allüksuste põhimäärustele;
2) ühingu asutajaliikmed.
(3) Volikogus on igal volikogu liikmel üks hääl.
IV. Peatükk
JUHATUS
Paragrahv 13. Juhatuse mõiste
(1) Juhatus on vähemalt üheliikmeline (juhataja) ühingu kõrgeim täidesaatev organ, mille valib üldkoosolek kaheks kalendriaastateks. Juhatuses ei tohi olla rohkem kui seitse liiget.
(2) Juhatusse võib kandideerida iga ühingu liige.
(3) Juhatus on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
(4) Juhatuse tööd juhatab esimees, keda valib juhatus. Juhatuse aseesimeest määrab esimees.
Paragrahv 14. Juhatuse pädevus
Juhatuse pädevusse kuulub:
1) ühingu jooksva töö koordineerimine;
2) töörühmade moodustamine ja nende juhtide määramine;
3) üldkoosoleku kokku kutsumine;
4) ühingu tegevuskava välja töötamine;
5) eelarve kinnitamine ja täitmise kontrollimine;
6) avalikkussuhete korraldamine;
7) ühingu siseinfo liikumise eest hoolitsemine;
8) laekunud taotluste arutamine ja lahendamine;
9) ühingu vara haldamine;
10) ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuste täitmise kontrollimine;
11) ühingu andmebaasi koostamine ja haldamine;
12) projektijuhtide kinnitamine;
13) erinevatesse institutsioonidesse ja üritustele delegaatide kinnitamine;
14) allüksuste moodustamise otsustamine;
15) ühingu liikmekandidaatide liikmeks saamise ja liikme liikmeksoleku lõpetamise otsustamine.
Paragrahv 15. Juhatuse kokkukutsumine ja koosoleku läbiviimine
(1) Juhatuse kutsub kokku juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees.
(2) Juhatuse koosolekut juhib juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees.
(3) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
(4) Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
(5) Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majandushuvi omava isikuga tehingu tegemist, temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.
Paragrahv 16. Juhatuse esindusõigus
(1) Juhatust ja ühingut esindab ning tegevust koordineerib juhatuse esimees.
(2) Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmise panna kolmandale isikule.
(3) Ühingut esindab õigustoimingutes juhatuse esimees (ühe allkirjaga).
V. Peatükk
TEGEVUSE LÕPETAMINE
Paragrahv 17. Tegevuse lõpetamise kord
(1) Ühingu tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
(2) Ühingu tegevuse lõpetamisel moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni ning määrab selle töökorra.
(3) Üldkoosolek kinnitab likvideerimiskomisjoni töötulemused ja otsustab kõigi nõuete rahuldamise järel allesjäänud vara jaotamise põhikirja järgi selleks volitatud isikute vahel.
(4) Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.